|
|
||||||||||||||||
|
|
VÄRVIDEST JA TOLMUST(Pealkiri on varastatud J.Kaplinskilt ja varguse varjamiseks ümber pööratud) CMYK-mudel ei ole arvutitermin. Kuna ta kuulub trükinduse alale, tuleb temaga seotud mõistete käsitlemiseks osata orienteeruda trükinduses ja värviõpetuses. Alljärgnev püüab anda vajaliku teadmiste miinimumi. Värvitoonide kirjeldamise meetodeid on kolme liiki (vt tabel).
Üht punasevõitu pigmenti tuntakse meil saksa keele mõjul fuksiini nime all. See nimi pole eriti õnnestunud, sest viitab fuksiale, mis sai oma nime saksa botaaniku L.Fuchsi (1501-66) järgi, ning kuuluks seega nagu subjektiivmeetodite hulka. See 1859. a avastatud pigment sai oma algse nime P-Itaalia linna Magenta järgi (tol aastal toimus seal lahing, mille käigus prantslased ja sardiinlased lõid austerlasi). Eestis pole termin magenta päris tundmatu, teda võib leida kunstikirjandusest ja -sõnastikest. Kreeka sõnast kyanos 'taevassinine' on tuletatud rohkesti termineid, muuhulgas ka üks mürkgaasi nimetus, mis tõsi küll on igapäevaelus mitu suurusjärku haruldasem kui näiteks tsüanotüüpia, mis on tänini odavaim suurte formaatide paljundusmeetod (tolle gaasiga pole tal midagi ühist, ta tekitab lihtsalt sinikoopiaid (ingl blueprint)); või tsüanoos (sinetus) meditsiinis. Mürgine ei ole ka tehispigment tsüaniin (mitte ära segada taimse tsüanidiiniga, ehkki seegi pole mürgine), millest tuleneb tooninimi tsüaan(sinine). CMYK-terminite valimisel tuleks joonduda rahvusvahelise praktika järgi ning rakendada pigmentidel põhinevaid trükindustermineid, mitte ebamääraseid sinirohelisi ega punalillasid. Sõna mitmetähenduslikkus ei saa olla vastuargument. Olen juba kirjutanud sellest, et sõna sari tõrjumiseks seeria tähenduses saab ju väita, et see sõna tähendab ju tuulamissõela, mida ühtlasi kasutatakse india rahvarõivana. *** Tuleb ainult hoolitseda selle eest, et me ise ei komistaks mitmetähenduslikkusele, nagu seda on teinud üks komisjoni liige presentationi puhul. Selle sõna paljudest tähendustest pakuvad arvutialal huvi kolm, alljärgnevas sagedus- ja tähtsusjärjestuses. 1) esitus: nt presentation layer - esituskiht (26.02.04) jne 2) ettekanne, loeng: nt presentation graphics - loengugraafika 3) tutvustus, presentatsioon Tähenduses (3) kasutab keelevõhiklik ajakirjandus ka esitlust, mis normaalses keeles on kasutusel ainult inimeste tutvustamise puhul (ÕS 1999 tunnistab siiski ka toote esitlemise neutraalsesse kirjakeelde kuuluvaks - Arvi Tavasti märkus 02.01.2000). Standardi käesolevas osas esineb presentation oma arvutialases põhitähenduses (1). Miks peaksime kasutama tähendust (3) märkivat vastet? Kas keegi kusagil räägib tõesti andmete esitlusest ekraanil või muusikapala esitlusest raadios? Härrased, lugege kirjandust, mitte ajakirjandust! Nakkusoht on suur.
Tervitades Vello Hanson 8.6.99 |
|||||||||||||||
|
©
Imprimaatur |
||||||||||||||||