Spikker 1
Arvi Tavast
Avaldatud Arvutimaailmas nr 4/98
Hiljuti tekkis mul ühe autoriga taas aastatetagune vaidlus. Tekst oli kirjutatud segamini eesti ja inglise keeles ning autor tahtis ta nii jättagi - "selguse huvides". Argumente niisuguse selguse poolt ja vastu pole praegu mõtet kordama hakata, kes ei mäleta, vaadaku arvutid.vestluse arhiivi või lugegu Vello Hansoni järjejuttu "Kas "teine kirjaoskus" esimese asemele?" alates AM 8/94. Samuti tahaks ma igati hoiduda keeleteemast AM-is, selleks on palju sobivamaid kohti ja kompetentsemaid kirjutajaid. Küll aga tahaksin siinkohal üles võtta veel ühe tehniliste tekstide produtseerimisega seotud teema.
Nimelt on mu toimetamis- ja tõlketegevuse käigus ettetulnud terminivaidluste käigus sageli ilmnenud, et vaidlejad ei ole omavahel kokku leppinud nende ingliskeelsete sõnade tähendust, mida nad üritavad eesti keeles ümber öelda. Niisugune kokkulepe on aga kogu edasise jutu alus, sest vastupidiselt levinud uskumusele ei seisne tõlkimine ju algkeele sõnadele vastete otsimises, vaid algkeele sõnadega tähistatud mõistete sihtkeelses tähistamises.
Kui sõna tähendus ongi leitud, siis kipuvad vahest tähelepanu alt välja jääma teised algkeeles sama sõnaga tähistatavad mõisted; markantseim näide viimasest ajast on Inteli pressiteade, mille eestikeelne variant tituleeris firma "maailma suurimaks krõpsuvalmistajaks".
Lisaks tekitab mõnikord probleeme asjaolu, et algkeeles tähistatakse sama asja rohkem kui ühe sõnaga, näiteks kui eri firmad kasutavad sisuliselt identsete toodete kohta erinevat terminoloogiat. Näide on Eestiski olemas - piipar ja peiler. Niisugusel puhul pole ju mingit mõtet algkeele segadikku meile üle kanda, vaid võime Mereste ületusprintsiibi kohaselt õppida teiste vigadest.
Nimetatud kolme liiki probleemide üle tahaksingi arutada. Räägin küll tõlkimisest, aga sama kehtib üldiselt ka algupärase tehnilise teksti kirjutamise kohta, kuna siingi on tavaliselt tegemist varjatud tõlkimisega. Olete näiteks välja töötanud suurepärase tarkvaratoote ja hakkate sellele turgu otsima - kohe tekib vajadus dokumenteerimise järele. Kliendid on juba ära hellitatud ja nõuavad spikrit ning kasutajajuhendit riigikeeles; programmeerija aga mõtleb reeglina mingis inglise keelel põhinevas slängis, nii et ikkagi tuleb tõlkida.
Viimase peal
Võtame näiteks ingliskeelse sõna multimedia. Võime küll vaielda, et kas eesti keeles peaks olema "multimeedia" nagu kirjutavad päevalehed või "multimeedium" nagu kirjutavad sõnastikud, aga mida see sõna originaalis tähendab? Tegelikult mitte midagi. Ta on üks pastakast väljaimetud reklaamhüüatus, mida ingliskeelsed sõnastikud defineerivad kahte viisi olenevalt nende akadeemilisuse astmest: tõsisematel "rohkem kui üht meediumi kasutav" või selle nimisõnaline ekvivalent ning rahvapärasematel "CD-seadet ja heliadapterit sisaldav".
Esimesena mainitud tähenduses ei ole sõna mõtet kasutada, kuna arvutid on ju üsna algusest peale lisaks tulede vilgutamisele ka piiksunud ja klahvikäigu klõps on sõrmega tunda olnud (kokku kolm meediumi).
Teises tähenduses aga - kui palju siis toodetakse tänapäeval personaalarvuteid, millel pole CD-seadet ega heliadapterit? Kui nii edasi läheb, siis teevad kaupmehed sõnast multimedia varsti arvutustehnika sünonüümi; olen juba näinud asutust nimega Family Multimedia Centre, mis lähemal uurimisel osutus arvutipoeks, ning ingliskeelsetes lehereklaamides kasutatakse pidevalt personaalarvuti kohta terminit multimedia system. Kui mõni uut sorti vahend, näiteks kõnetuvastus, muutub PC-de juures tavaliseks, kas selle nimi saab siis olema supermedia või ultramedia? Arvan, et CD-seadme ja heliadapteri kohta oleks siiski mõistlik öelda CD-seade ja heliadapter ning kõnetuvastuse kohta kõnetuvastus.
Tarkvara puhul sama lugu: multimedia encyclopedia tähendab ju, et teksti kõrval on ka pilt (liikuv või liikumatu) või heli. Noh, aga kui mungad raamatuid ümber kirjutasid, siis nad ju joonistasid pildid ka juurde - jälle rohkem kui üks meedium kogu aeg olemas olnud.
Siit ettepanek tõlkida multimedia sellise hüüatusena, nagu ta originaalis tegelikult mõeldud on, näiteks "viimase peal". Või siis jätta külmalt tõlkimata: multimedia system - personaalarvuti, multimedia monitor - kõlaritega monitor, multimedia encyclopedia - pildiraamat.
***
Kavatsen vaidlusi tekitavaid terminipesi edaspidigi siin jutuks võtta, ärge siis hoidke ennast tagasi kui tekib vajadus täiendada, vastu vaielda või vigadele osutada. Aadress on endiselt Arvi.Tavast@mail.ee. Järgmises numbris kirjeldaks tulemusi, millele jõudsime ühe asjasthuvitatud seltskonnaga meileri kasutajaliidese tõlkimist arutades (vahepeal oli nimelt päevakorral koguni kahe sedasorti süsteemi lokaliseerimine). Seniks pakuks välja mõtisklusteema - kuidas teie tõlgiksite oma meileri sõnumiakna ülaosas nähaolevaid väljanimesid To:, Subject: jne arvestades ka ilmseid pikkusepiiranguid? Aga Inbox ja Outbox?
©
Imprimaatur
Kõik
õigused reserveeritud