Spikker 2
Arvi Tavast
Avaldatud Arvutimaailmas nr 5/98
Möödunud sügisel oli päevakorral koguni kaks suuremat lokaliseerimisprojekti. Üks neist on nüüd lõpuks valmis: populaarsel meilikliendil Pegasus on tänu tõlkijatele (Margo Matsina, matsina@tpu.ee ja Gunnar Koppel, wanradt@tpu.ee) ja Tiigrihüppe Sihtasutusele nüüd olemas eestikeelne moodul. Teine projekt — üks uut moodi rühmatöövahend — on üsna vaikseks jäänud, aga loodame, et saab temastki kunagi asja.
Rühmatöövahendi tootja palvel sai tookord üsna põhjalikult tõlkijatega terminoloogia üle vaieldud. Eriarvamusi ja kahtlusi tekkis peamiselt kolmel meilikliendiga seotud teemal: lühendid sõnumiakna ülaosas, sõnumi tekstis (automaatselt) saadetavad stringid ja standardsete meilikaustade nimed.
Ekraanil
To: Peale selle, et esimesena pähetulev „Kellele:” meenutab vanu häid aegu (kuda–komu), on siin veel üks konks: mõnikord võib sõnumeid saata ka elututele objektidele (näiteks koosolekuruumile tema reserveerimise taotluse, varsti ka teekannule veekeetmise käsu). Teisena pähetuleva „Saaja:” konks on selles, et jutuksolevale väljale kirjutatav adressaat ei pruugi saadetist kätte saada, millisel juhul ta ju poleks saaja (ka inglise keeles soovitatakse täpsust nõudvatel juhtudel öelda recipiendi asemel intended recipient). Nii tunduski mulle kõige mõistlikum jääda „Adressaadi” juurde, seda vajadusel lühendades „Adr:”. Pegasuse tõlkijatele nii ei tundunud ja nagu valmisvariandist näha, kasutavad nad mõlemat ülaltaunitud sõna vaheldumisi. Ühesõnaga, saata saab ainult elusolenditele ja kõik kirjad jõuavad kohale.
Cc: puhul olid arutusel variandid „Ärakiri:” ja „Koopia:”. Teine tundus lühem ja asjalikum. Ärakiri on nüüd Pegasuses palju parema rakenduse leidnud, tähistades saadetud kirjast endale jäetavat koopiat.
Bcc: kohta pakkus Vello Hanson salakoopiat (sellele reale kirjutatud aadressi teatavasti teised adressaadid ei näe). Siin on veel üks ärakirja puudus: kui cc on ärakiri, mis siis on bcc? Lühendamisvõimalus oleks „Sala:”. Ma tean, et kohe tuleb vastuväide — sellest ei saa keegi aru. Kuna aga meiliprogramm on oma olemuselt lõppkasutajale suunatud toode ja lõppkasutaja teadmistes ei või kunagi eriti kindel olla, siis tuleks kuskil talle ära seletada ka need ingliskeelsed lühendid. Ja nii ongi ükskõik, kas seletada lühendit Bcc voi lühendit Sala. Pegasuse tõlkijad on valinud esimese võimaluse.
From: — „Saatja:” erilisi vaidlusi ei tekitanud, aga Pegasuse valmisversioonis on siiski „Kellelt:” — pidades elusolenditeks kõiki postiloendeid, automaatvastajaid, rämpspostiroboteid jne ning raskendades selle välja nimetamist tekstis. Tõlkijad ise on spikris pidanud kasutama kohmakusi stiilis „kellele–väli” ja „kellelt–väli”. Spikrit, muuseas, nimetavad nad sidusabiks — järjekordne näide sellest, kui palju tähendusi on inglise sõnal online ja kui mööda selle tõlkimisega võib panna.
Subject: — „Teema:” üle samuti ei vaieldud, aga siin on jälle üks konks peidus. Nimelt üritavad kaasaegsemad meilisüsteemid lihtsustada dokumendihaldust ja lasevad kasutajal sisestada või genereerivad (loomulikult ainult ingliskeelsetest) kirjadest automaatselt lühikokkuvõtted. Tulemuse nimi võib olla näiteks Topic või Theme — neid siis ei saa enam teemaks tõlkida, vaid tuleb midagi muud välja mõelda.
Attachment ja attach on seniste sõnastike järgi manus ja manustama. Paljude pakutud „lisa” või „lisand” (Pegasuses kasutusel mõlemad vaheldumisi) ei sobi siia segiajamise võimaluse pärast — insert ja add on ju samas või lähedases kontekstis kasutusel. Veel üks omapärane terminikasutus torkab Pegasuse tõlkes silma, nimelt toimetamine redigeerimise tähenduses — lühem ja ilusam küll, aga paraku ebatäpne.
Kirjaga kaasa
Maailm on suur ja lai. Kõik selle elanikud ei ole veel jõudnud eesti keelt ära õppida, aga küll nad jõuavad — näiteks soome keel peaks kõigil juba käes olema, vähemalt kui soomlasi endid uskuda. Nad nimelt on oma meilerid nii kapitaalselt ära tõlkinud, et ka ingliskeelsete kirjadega lähevad kaasa sellised automaatlisandused (näite genereeris soomekeelne MS Internet Mail):
>——Alkuperäinen viesti——
>Lähettäjä: Arvi Tavast [SMTP:Arvi.Tavast@mail.ee]
>Lähetetty: 25. marraskuuta 1997 11:39
>Vastaanottaja: ***********
>Aihe: ************
Vastamisel teemareale „RE:” asemel kirjutatav lühend „VS:” on selle kõrval pisiasi. Mida nad küll sealjuures ise mõtlevad, jääb arusaamatuks. Küsisin järele, selliste stringide keele valimise võimalust ühe sõnumi tasemel neil ei ole (kui kustutamine ja käsitsi redigeerimine kõrvale jätta) ja tõepoolest saadetakse just niisuguseid mööda maailma laiali. Eesti keeles tuleks sellist nalja küll iga hinna eest vältida ja jätta need stringid inglise keelde. Pegasuses on väga tänuväärselt nii tehtudki.
Kastide nimed
Tavaliselt on meilerites vähemalt kaks standardkausta (või –postkasti, kuidas keegi nimetab): ühte salvestatakse serverilt allavõetud kirjad (enamasti Inbox), teise saatmist ootavad kirjad (Outbox, Queued messages vms). Sageli on eraldi kast ka saadetud kirjade jaoks (Sent mail, Copies to self vms). Nende ingliskeelsed nimed ja kasutusviis on eri toodetes erinevad, aga põhimõtteliselt on midagi sellist tavaliselt ikka olemas ja tahab maakeeles nimetamist. Kui pikkus poleks piirang, siis poleks muret: „Uute kirjade kaust”, „Kirjad, mille ma olen valmis kirjutanud, aga pole veel jõudnud ära saata” vms. Neid näiteid tuleks lühendada nii, et säiliks algne mõte ja oleks mugav muu jutu sees kasutada. Vaidlesime tükk aega, aga midagi sobivamat inboxi ja outboxi sõnastikuvastetest „sisendkast” ja „väljundkast” ei suutnud ikka keegi välja pakkuda. Pegasus õnneks ei ürita sisendkasti koos ülejäänud kaustadega kaustaloendisse panna, nii et selle kausta nime läheb vaja ainult aknapäises, pikkus otseseid probleeme ei tekita ja tõlkijad ongi kasutanud esimest ülaltoodud näidet.
***
Pegasuse tõlge on ilus samm üleüldise omakeelsuse suunas. Pisinäpukaid juhtub igaühel ja on siingi kohti, kus tõlge päris originaalile ei vasta, samuti leidub pisut omapärast terminikasutust; üldiselt aga julgeksin eestikeelset Pegasust siiski soovitada. Keelemooduli leiate aadressilt ftp://ftp.mbp.ee/pub/pmail/wpm253ee.zip; ingliskeelne tarkvara peab varem olemas olema, aga seegi on sealsamas tasuta saadaval. Paigaldamisel lugege kindlasti ka teist readme–faili (readmeee.2nd), sest esimeses pole kirjeldatud uue keelemooduli käivitamist.
Ja muuseas, ka ISO terministandardi eestikeelse variandi projekt on nüüd lõpuks ometi veebis, vaadake Informaatikakeskuse kodulehe (http://www.eif.ee) standardimise rubriiki. Kommentaare ootan ikka aadressil Arvi.Tavast@mail.ee.
©
Imprimaatur
Kõik
õigused reserveeritud