Spikker 3 Arvi Tavast Avaldatud Arvutimaailmas nr 6/98 Eestis on alates 1963. aastast eelissüsteemina, 1982. aastast kohustuslikuna ja möödunud aastast Eesti standardina EVS 733:1997 kasutusel mõõtühikute SI-süsteem (Système International d'Unités), mille põhiühikud - meeter, sekund, kilogramm, amper, kelvin, kandela ja mool - kirjeldavad seitset dimensionaalselt sõltumatut füüsikalist suurust. Neile lisanduvad põhiühikutest tuletatud ühikud ning kümnendkordajad. Kõik tähised ja eesliited on standardiseeritud. Arvutiala keelekasutust mõjutavates ingliskeelsetes riikides kehtib ametlikult küll sama süsteem, aga praktikas on tollid, naelad ja miilid veel väga levinud. Teine probleem on ühikute kirjaviis. Kui meil kasutatakse murrujoont, siis neil selle asemel p-tähte sõnast per. Näiteks mõõdavad nad kiirusi ühikuga mph (miles per hour, miili tunnis) meie harjumuspärase km/h asemel. Nüüd jõuame asja juurde: nii nagu pole mingit põhjust km/h asendada eesti keeles mph-ga, pole ka arvutialal tarvis kopeerida inglise-ameerika ühikute kirjaviisi. Tabelis 1 on mõned näited koos eesti vastetega. Inglise Eesti Mida mõõdetakse tähis nimetus tähis nimetus bpi bits per inch bit/toll bitti tollil, bitti tolli kohta salvestustihedus Bpi bytes per inch B/toll baiti tollil, baiti tolli kohta salvestustihedus bps bits per second bit/s bitti sekundis bitikiirus Bps bytes per second B/s baiti sekundis edastuskiirus cpi characters per inch märk/toll märki tollil, märki tolli kohta prinditihedus cps cycles per second Hz herts võnkesagedus characters per second märk/s märki sekundis prindi, sisestuse, töötluse kiirus dpi dots per inch punkt/toll punkti tollil, punkti tolli kohta eraldusvõime lpi lines per inch joon/toll joont tollil, joont tolli kohta trükirastri tihedus rida/toll rida tollil, rida tolli kohta prindi püsttihedus lpm lines per minute rida/min rida minutis prindikiirus ppm pages per minute lk/min lehekülge minutis prindikiirus rpm revolutions per minute p/min, 1/min pööret minutis pöörlemissagedus tpi tracks per inch rada/toll rada tollil, rada tolli kohta salvestuse põiktihedus wpm words per minute sõna/min sõna minutis masinakirjutaja töökiirus Tabel 1. Ühikute kirjaviis inglise-ameerika ja eesti moodi Kilo, mega ja giga SI-süsteemis on standarditud kordsete ühikute eesliited, vt tabel 2. Neid rakendatakse väga edukalt ka arvutustehnikaga seotud ühikute mastaabi väljendamiseks, kuid üks väike konks on asjal jälle sees (nagu Vello Hanson juba AM 93/6 lk 60 kirjutas). Kuna arvutustehnika põhineb suures osas kahe, mitte kümne astmetel, siis ei ole kuigi tark ehitada näiteks 1000-baidist mälu. Palju otstarbekam on koostada ta 1024 ehk 210 pesast. Siit pärineb vajadus kasutada kahe astmetega võrduvaid konstante ja neile ka nimesid anda, vt tabel 3. Konstandid, erinevalt eesliidetest, kirjutatakse kokku arvuga: 4K bit nagu ka näiteks 2p cm jne. Neist konstantidest omakorda on kujunenud mittestandardsed eesliited, mis kirjutatakse kokku ühikuga ja mille puhul ei või alati kindel olla, millist kordajat on mõeldud. Siiski on välja kujunenud, et näiteks pooljuhtmälu puhul on nad alati mittestandardsed (st 16 MB mälu mahutab alati 16 777 216 baiti, mitte 16 000 000) ja ketaste puhul enamasti standardsed (1,34 GB tähendab enamasti 1 340 000 000 baiti). Need arvväärtused on üksteisele nii lähedal, et paljudes rakendustes loetakse nad sisuliselt ekvivalentseteks. Kordaja Eesliide Tähis 10-24 jokto- y 10-21 zepto- z 10-18 ato- a 10-15 femto- f 10-12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T 1015 peta- P 1018 eksa- E 1021 zeta- Z 1024 jota- Y Tabel 2. Kordsust tähistavad eesliited SI-süsteemis Konstant Väärtus Algne hääldus Tähis 210 1024 kei, kaa K 220 1048576 meg M 230 1073741824 gig, jig G Tabel 3. Kahend-päritoluga konstandid Boodid ja bitid Sageli tekitavad segadust edastuskiiruse väljendamiseks kasutatavad bitid sekundis ja boodid. Bit/s tähendab sõna-sõnalt seda, mis ta nimetuses kirjas on - ühe sekundi jooksul edastatakse näidatud arv bitte. Seda suurust nimetatakse bitikiiruseks (bit rate). Boodides aga mõõdetakse süsteemi, antud juhul edastuskanali, olekumuutuste sagedust ehk modulatsioonikiirust (baud rate). Lihtsaima binaarkanali puhul on see võrdne bitikiirusega. Kuna aga kanalil võib olla rohkem kui kaks olekut, millega siis saab esitada muidki andmeüksusi peale biti (kasvõi bait, märk vms), siis tuleb täpsust vajavates kontekstides biti- ja modulatsioonikiirused lahus hoida.
© Imprimaatur Kõik õigused reserveeritud	Imprimaaturi kodu - Artiklikogu sisukord - Kontaktandmed