Spikker 8
Arvi Tavast
Avaldatud Arvutimaailmas nr 2/99
Enne käesoleva ajakirjanumbri trükkiminekut diskuteerisime Arvo Mägiga enamlevinud veebiterminite üle. Kuna kõnealused terminid on tõesti väga levinud ja pakuvad seetõttu ehk laiemat huvi, olgu siis tükike jutuajamist ka teistele lugemiseks toodud.
AM: Web site on veebisait ja lühemalt sait. Kas võiks ka veebsait, mis mulle rohkem meeldiks?
AT: Üksikud erandid välja arvata, on sedasorti ühendites enamasti kasutatud omastavalist liitumist. Nt kapiriiul on riiul, mis asub kapi koosseisus. Kappriiul seevastu tundub olevat kapitüüpi riiul, või mööbliese mis on üheaegselt kapp ja riiul. Sellise traditsiooni valguses on veebisait justkui parem.
AM: Kas webmaster on veebmeister või peab olema veebimeister?
Analoogia varasemast oleks kingseppmeister (meister, kes on kingsepp) vs kingameister (meister, kes teeb kingi). Kuna siin meister ei ole veeb vaid teeb seda, siis soovitaks pigem veebimeistrit.
Saan aru, et nende kahe ja paljude muude nimetavaliseks tegemise soov tuleneb sarnasusest vastava ingliskeelse sõna kujuga, aga seda ma hea meelega ei peaks arvestamist väärivaks argumendiks, sest:
-
inglise ja eesti keel on täiesti erinevad; meil on omastavaline liitumine olemas, nemad peavad samade tähendusvahede edasiandmiseks muud nipitamist kasutama. Poleks mõtet meie keelt samamoodi vaesestada;
-
liiderkeeli on siinkandis ennegi tulnud ja läinud.
AM: Kui sõna bookmark kasutatakse HTML-tekstis kindla koha tähistamiseks, siis ta võiks olla märgend.
AT: Alguses levis see sõna enamasti hiljemkülastamiseks kirjapandud URL-i tähenduses, kus mina kasutan vastena järjehoidjat.
Kohatähistust omakorda on nimetatud ka muudmoodi, näiteks target. Aga asja sisu kohta on märgend väga hea, tänu ilmsele analoogiale teiste programmikeeltega. Ainuke probleem on segiajamise võimalus tag'iga, mida paljud samuti märgendiks tõlgivad.
AM: HTML tag võiks olla HTML-korraldus.
AT: Mina ütlen nende kohta märgis, nagu markup language - märgistuskeel. Korralduse all on sageli mõeldud inimese antavat asja üldisel tasemel, nt hiireklõpsuga saab anda korralduse faili kustutamiseks. Programmikeeles (mida HTML ju on) on käsud, seega ütleks pigem HTML-käsk. Teksti vormindamiseks on enne HTML-i laiemat levikutki olemas olnud teksti vahele pistetavad manuskäsud (embedded command), seda kõlbaks mu meelest ka kasutada, kui kontekst sobib. (ISO järgi on silt (tag) üks märgise (markup) liik, nimelt deskriptiivne märgis. Autori täpsustus 27.07.99)
Üks probleem on veel: käsk on ilmselt kogu kõnealust ülesannet täitev kraam, nt <b> ja </b> kokku on üks käsk. Kui on vaja rääkida nendest eraldi, siis pole ma märgisele alternatiivi leidnud. Näiteks kui on vaja öelda, et HTML-i mingi realisatsioon ei nõua mõnelt käsult lõpumärgise olemasolu.
AM: Internet portal - Internetivärav või portaal?
Paljud kasutavad väravat. Mina pole vastu. Mõned ütlevad värat, ise sealjuures virilalt muiates, arvates et on kange agurismi üles leidnud. Tegelikult see pole agurism, vaid pseudoagurism (saadud kõige koledama pähetuleva sõna väljamõtlemise ja aguristidele omistamise teel). Olen vastu.
Ise kasutasin portaali kuni Online'i pressikonverentsini. Nad ütlesid portal (portali, portalit) ja sõltumatult selle sõna saamisloost nende keelepruugis (ilmselt toorlaen inglisest) on see väga hea. Üldine tendents on ju sageliesinevate võõrsõnade võõrsõnatunnuste, sh järgsilbi pika vokaali ja järgsilbil oleva rõhu kadumisele: nt kefiir -> keefir jne. Üldkeelest me portaali muidugi välja ei juuri, aga ka püsivale erinevusele on pretsedent olemas: üldkeeles on terminaal ja tran'sistor, tehnikakeeles terminal ja 'transistor, sest üldkeeles need ei esine sageli ja pole seetõttu veel jõudnud muganduda, aga tehnikakeeles on. (Tiiu Erelt laitis selle mu mõtte maha, põhjendusega et püsiv erinevus ei ole kuigi mugav asi. Autori märkus 27.07.99)
Kui aga Internet ette panna, siis tuleks suurtähe tõttu liita sidekriipsuga: Interneti-värav, Interneti-portal, Interneti-ühendus (vrdl võrguühendus).
AM: Kas veebisait koosneb lehtedest (homepage, page) või kodulehest ja sellega seotud dokumentidest?
AT: Esiteks on mulle jäänud mulje, et rangemad allikad peavad koduleheks (homepage) seda lehte, mis kasutajal brauseri käivitamisel avaneb. Seda arvamust toetab ka paljudel portalitel leiduv nupp "make me your homepage" või midagi sarnast ja brauseritel leiduv nupp Home, mis viib tagasi käivitamisel avanenud lehele.
Selle range lähenemise järgi on inimese kataloogis olev index.html hoopis tema avaleht või tervitusleht (welcome page). Saan aru, et rahva tegelik kasutus on natuke vastupidi, mistõttu ma väga aktiivselt selle range lähenemise propageerimisega pole tegelenud.
Igatahes peaks kõlbama kõiki http kaudu kättesaadavaid HTML- vms faile nimetada nii (veebi-, ava-, kodu- vms) lehtedeks kui ka dokumentideks. Viimast kasvõi sellepärast, et MS nimetab üldse kõiki faile dokumentideks. Sellisel jaotusel, et esimesena avanev on leht ja edasi tulevad dokumendid, ei oska ma esmapilgul mõtet näha. Kui siis ehk juhul, kui see on tingitud mingitest sisulistest kaalutlustest, nt mingi arhiivi server, kus on avaleht, millel asub dokumentide otsimootor, ja kõik ülejäänud näidatavad asjad on arhiivist otsitud dokumendid. St kui on mingi põhimõtteline sisuline vahe esimese ja mitteesimese lehe vahel.
AM: Terminit home page kasutatakse kahes tähenduses: leht, mis avaneb brauseri käivitamisel, ja leht, mis avaneb saidi aadressi tippimisel. FrontPage annab saidi avalehele nime Home Page (index.htm). Avadokument on nagu imelik, pigem siis tiitelleht, avaleht või koduleht. Järgnevate kohta ütleksin meelsamini dokument või veebileht, kuna tavaline leht peaks nagu printides mahtuma ühele leheküljele. Veebidokument nagu tavaline dokumentki võib vahel ka kümme lehekülge pikk olla.
AT: Ka ava- või koduleht võib olla kuitahes pikk või suure kirjaga, nii et ei mahu paberilehele ära. Eriti veel sellisele paberilehele, mida sööb parajasti käepärast olev printer. Teisest küljest võib ju veebist saadud kraami printida meetrilaiuse plotteriga, millel pole pikkusepiirangut üldse. Tahan öelda seda, et ühe keskkonna "leht" ei pea teise keskkonna "lehele" ära mahtuma.
AM: Kas eelistate brauserit, sirvijat või lehitsejat ja mis on vastav tegevus - brausimine, sirvimine, lehitsemine või koguni surfamine?
AT: Ise kasutan brauserit ja selle tegevust nimetan brausimiseks (kuigi, kui mõtlema hakata, siis kirjalikult vist eriti ei kipu nii nimetama). Kui aga kasutajaliideses on nupp Browse..., siis selle olen tõlkinud Sirvi... Ütleks siis nii, et eelistaks tegevusena sirvimist, aga kuna sellest ega lehitsemisest pole keegi vaevaks võtnud toredat tegijanime välja mõelda (sirvur? lehits?), siis tegija on brauser. Sirvija ja lehitseja ei tundu sobivat veidi liiga üldisena mõjuva tähenduse tõttu - võivad tähistada ka nt inimest.
Surfamise asemel ütlen surfimine, nagu see spordiala. Surfamine tundub tähendavat ühekordset lõpetatud tegevust (samal põhjusel ütlen klõpsamine, mitte klõpsimine, sest siin just ühekordset vaja ongi).
AM: Kogu Eesti press v.a Arvutimaailm kasutab Interneti asemel internet, viimasel juhul siis ka internetivärav. Kas lahing on juba kaotatud või jätkan teie eeskujul Internet, nagu olen seni teinud?
AT: Veelgi hullem, leidub ka samaga tegelevat ingliskeelset pressi, kuigi neil kirjutatakse kohati isegi nailon ja kserokoopia suure tähega.
Väga kergelt ei tahaks lahingut kaotatuks lugeda, sest kuidagi tuleb eristada tehnilist nähtust (ingl internet, e võrgustik) ja selle nähtuse üht kuulsakssaanud erijuhtu (ingl the Internet, e Internet). Edasi tuleb projekt Internet 2, saab näha kas ka selle võimaliku edu korral hakatakse teda väikese tähega kirjutama (aRPANET ja dECnet on juba vanad naljad). Tegelikult ta vist võikski olla nii, et kes on kuulnud ka väikese tähega interneti olemasolust, kirjutab suurega, kes ei ole, see väiksega, ja kõik on rahul.
AM: Kui portal on just nimelt Interneti-värav (või internetivärav), mitte arhitektuuri element nagu portaal, kas pole siis Interneti-portal võrdne värdjaga Interneti-internetivärav?
AT: Sarnane probleem on nt riistvaraga: ingl hardware on mutrid-poldid ja kempsupotid, computer hardware on see mida meie riistvaraks nimetame. Asjasse mittesüvenenu aga, teadagi, kirjutab arvutiriistvara. Kirjutasin ka ise, kuni Vello Hanson mu vahele võttis. Tookord jõudsime vaieldes absurdini, näiteks et võrguadapter marsruuterisse pistetuna pole riistvara, aga arvutis on, toitelülititest jms muidugi rääkimata. Seega vähemalt riistvara puhul päris rangelt ja tingimusteta ei saa nõuda "arvuti" eest ärajätmist. Oleneb kontekstist. Üsna tõenäoline on, et Postimehes on "arvutiriistvara" ja "riistvara" suhe rohkem esimese kasuks ja erialatekstis vastupidi. Ilmselt siis internetiportali ja portali puhul samamoodi (kirjutasin siin meelega väiksega, sest ka see erinevus läheb enamasti üld- ja erialateksti piiri mööda).
AM: Mida pakkuda Cascading Style Sheeti vasteks? Kuna style'i vaste on laad, siis vastaks asja sisule ehk laadifail. Hüpertekstiredaktor võimaldab nagu tavaline tekstiredaktor kasutada (valida) tööriistaribalt eri laade ja luua uusi, kasutaja poolt määratud sisemisi laade. Viimased toimivad antud dokumendi piires (nende määrangud lisatakse dokumendi päisesse). Viitega välisele laadifailile, mis sisaldab paljude laadide kirjeldusi, nt Heading 1 punane, Heading 2 sinine jne, kehtestatakse seal olevad määrangud kõigi antud veebisaidi dokumentide jaoks.
AT: Kas ta on alati fail? Nii praegustes kui ka võimalikes tulevastes realisatsioonides? Kadunud Aguril oli põhimõte, mida ta nimetas originaaliläheduseks: kui asja sisu peensusteni ei tunne, tõlgi nii originaali sarnaselt kui võimalik. Tunneksin ennast kindlamini laadilehe juurde jäädes, seda vajadusel täpsustades, nt väline laadileht. Hästi originaali lähedal oleks kaskaad-laadileht, aga seda ei tahaks sidekriipsu pärast. Vello Hanson pakkus seepeale kaskaadlaadistik. Mina pole vastu.
Kes on vastu, saatke meili nagu ikka: Arvi.Tavast@mail.ee.
©
Imprimaatur
Kõik
õigused reserveeritud